Eesmärgid kui teekond

„Elu on võitlus ja läbikukkumise potentsiaal on alati olemas, aga need, kes elavad läbikukkumise, raskuste või piinlikkuse hirmus, ei saavuta kunagi oma potentsiaali. Ilma oma piire nihutamata, aeg-ajalt pea ees köiest alla libisemata, suure julguseta ei saa sa kunagi teada, mis on sinu elus tõeliselt võimalik” (McRaven, 2017:63).

Kui ma aastaid tagasi esimest korda sattusin youtubes admiral William McRaveni motivatsioonikõnele, mille ta pidas Texase Austini ülikooli lõpetajatele, siis jäi mulle segaseks, kuidas saab ühest hommikusest voodi tegemisest sõltuda kogu elu. Proovisin veel paar korda kuulata, kuid räägitu jäi võõraks. Mõne aja pärast jõudis McRaveni raamat “Make Your Bed: Little Things That Can Change Your Life…And Maybe the World” minu lugemislauale. Mõtlesin, et katsetan. Hakkan igal hommikul voodit tegema. Tol ajal olid mul pikad tööpäevad. Läksin hommikul vara ning jõudsin sageli südaöö paiku koju ning korralikult tehtud voodi tundus üks piinamise viise olevat. Iseenesest mõistetavalt katkes see tegevus paari nädala jooksul. Nii lihtne ja mugav oli pugeda koheselt väsinuna voodisse.

Läks paar aastat enne kui mõistsin sügavamat tähendust. Eesmärkide saavutamine hakkab väikestest sammudest. Kui alustasin ülikoolis õppimist, siis keskendusin igas aines käesoleva nädala kodutöödele. Teadsin, et need sammud viivad lõpetamisele lähemale. Kuigi vahel ei jõudnud töö tõttu loengusse või kodutööd õigeaegselt tehtud, siis andsin endast parima. Kohustusliku kirjanduse lugemisel tegin tavaliselt strateeglilise plaani. Sõltuvalt teosest lugesin igapäevaselt, kas peatüki või teatud arvu lehekülgi. Nii on saanud ka kõige igavamad, kuid vajalikud raamatud loetud. Ma olen õppinud eesmärke väikesteks sammudeks lahti kirjutama.

Naudi teekonda

Mõtteviis, et kui mul midagi tulevikus on, siis olen õnnelik, rahul, edukas jne… on inimestele omane. Noore täiskasvanuna arvasin samamoodi, ent ajajooksul nihkus tähelepanu teekonna nautimisele. Teel olemine on põnev. Lennujaamad, sadamad, bussijaamad on minu lemmikpaigad. Ka eesmärkide saavutamisel armastan eelkõige samme, mis viivad selleni. Jah, vahel võib see olla kivide, kändude, okaste ning klaasikildudega sillutatud ning iga väikene samm vajab meeletut tahtejõudu. “Elu on täis raskeid aegu. Aga kellelgi seal kusagil on alati hullem kui sinul. Kui täidad oma päevad haletsusega, kurvastades selle pärast, kuidas sind on koheldud, kurtes oma saatuse üle elus, süüdistades oma oludes kedagi või midagi muud, siis on elu pikk ja raske. Kui aga keeldud oma unistustest loobumast, seisad vastu raskustele ja oled tugev – siis on elu selline, nagu sa selle teed – ja sa saad selle suurepäraseks muuta” (McRaven, 2017:103). Need klaasikillud mängivad päikese käes, erinevad värvid muudavad ümbritseva põnevaks. Kivid on erineva kujuga, suuremad, väiksemad, võib-olla laiali pillutatud. Võib-olla rada pole üldse ning alles vaja teha esimesed sammud, et teised saaksid järgneda.

Kasutatud allikad:

McRaven, W. H. 2017. Make your bed: Little things that can change your life… and maybe the world. Grand Central Publishing.

William H. McRaven, “University of Texas at Austin 2014 Commencement Address,” YouTube video, 19:26, May 19, 2014, https://www.youtube.com/watch?v=pxBQLFLei70